PUNANE HAAMER


Selle aasta eesmärkide hulgas oli ka üks kriteerium läbi sõita.

Aastaid olen suuremat poissi tassinud krittidele ja lõpuks oli siis endal vaja proovida.

Kohe võin ära öelda, et raja ääres on oluliselt lihtsam kuigi siis on ka emotsioonid üleval.

Üldiselt selline sõidustiil, mida seal viljeletakse, kiired kurvid ja palju kallutamist sobib mulle.

Sõitjad on muidugi seal omast klassist ja kuna olin 3 ööd tööl olnud siis eriti midagi muud ei oodanud

kui see, et ripuks grupiga ära. Soojendusel juba sain aru, et pulss on täna liiga kõrge( alati peale öösel

tööl olemist kipub ikka 10 võrra kõrgem olema ), kui tegin Velopete pundist Kaupmehega rahulikku

sõitu ja pulss näitas juba 145.

Startis oli vast 30 meest, Sport klass ja kõik Seenior klassid( 1-7 ) mina siis Seenior1 klassis.

Kindlasti ei aidanud ka +25 kraadi eriti kaasa aga ilm on ju kõigil üks :-)

Stardis olin põhimõtteliselt viimases reas ja see muidugi maksis kätte kohe. Sain küll mõnest mehest

möödudes grupi tagumise otsa kätte aga see oli juba jõhkralt pikaks tiritud.

Ja siis hakkas kummipael venima ja korralik lõõts tõmmati käima.

Esimeselt ringilt tulime ikkagi koos grupiga. Pulssi ei julgenud vaadata, tagant järgi võin öelda, et 180 oli.

Teine ring möödus samas taktis ja siis hakkasin aru saama, et see kummipael saab kohe saatuslikuks.

Peale teise ringi lõppu keerati peale veel veidi ja siis oli valmis. Püüdsin veel tagasi ennast vedada aga sellega

muidugi tegin veel rohkem liiga. Õnneks oli koos minuga veel 2 kutti maha jäänud, üks Pärnu pühaloomaaed ja

Indrek Spordipartnerist. Ilmselt said nad ka aru, et mul siin läheb taastumisega tiba aega ja läksid vedama.

Ma lihtsalt lasin 3-da ringi pea lenksul ja mõtlesin, et kuidas ma siit nüüd lõpuni lähen. Mingi hetk oli veel Igor Tarassov

ka meil tega aga siis oli kadunud ja lõpuprotokollis teda polnud.

4 ringil siiski käisin juba veidi vedamas ja panime 3-si siis edasi. Peab küll tunnistama, et teised mehed tegid rohkem tööd ja

ma püüdsin midagigi taastada. Eriti ei õnnestunud kuna pulss näitas pidevalt 170. Mõne aja pärast tuli eest selg ees vastu veel

üks Spordipartneri kutt ja siis sai 4 kesi vedada, nemad ikka rohkem kui mina :-)

Tempo oli vaja üleval hoida, et kedagi tagant peale ei tuleks ja samas hakkas vaikselt eest tilkuma mehi ka.

Mägi nagu jala peale nii hullult ei hakanudki kuna tulin tavaliselt tagant mäele, et siis saaks tuulest välja astuda. Vedasin rohkem ringi

keskel ja siis oli hea mäele viimasena tulla. 6 ringil hakkas juba eest järgmine punt paistma. 7 ringi keskel saime siis selle pundi kätte,

seal oli juba kuskil 10 meest. Nüüd oli hea jalga veidi puhata ja otsustasin kuni viimase tõusuni loksuda taga. Ennem viimast tõusu sain paarist

tüübist mööda aga tõusule minnes sain aru et keskelt pole kuskile minna kuna liiga palju rahvast seal.

Panin siis julma ja tõmbasin tee kõrvalt mööda kruusa ja muru segu. Nii mõnedki mehed sai ära võetud ja seega oli õige otsus kuigi ega nippel

polnud kaugel.

Viimases 180 kraadises kurvis oleks veel ühe maoka pannud kuna läksin liiga uljalt peale aga jäin püsti ja kohti ära ei andnud.

Peale joont olin lihtsalt 5 min seljali, krt nii kotis ei mäleta millal viimati olin.

Sõidu keskmiseks kiiruseks näitas 36km/h max oli 59, pulss oli 170 keskmine ja 180 kõrge.

Täpselt 75% sõidust oli punases, ülejäänud kollases, jõhker. Sõiduaeg oli 35 min.

Kohta ei tea täpselt, kuskil 18-s vist aga suurt vahet polegi kuna seal kõik klassid segamini ja poodiumi plaane polnud enivei.

Sõidu kokkuvõtteks siis: sitaks raske oli aga mulle meeldis ja kindlasti kordan järgmine aasta.

 

Laupäeval tegi väike poiss korraliku üllatuse ja pani Pirita kriteeriumil M10 klassis 1 koha purki.

Seda veel pika puuga( umbes 15m ) teiste ees lõpuspurdis. Seda rõõmu ei osanud keegi oodata :-)

Suurem poiss on Poola tuuril ja seal on ikka jõhkrad sõidud, täna oli 70km ja 1100 tõusumeetrit.

Krt ei kadesta teda üldse aga ta on tubli.  

Järgmiste sõitudeni.

Kardo