Selle hooaja esimene rattamaraton ja kohe XXL. Eesmärgiks seadsin TOP30 ja ajaliselt alla 3h, mis tundus hetke emotsiooni pealt tehtav. Hommikul ärgates tundsin natukene kurgukriipimist, aga samas ei midagi hullu, soojendusel oli juba kõik väga hea ja isegi pulss ei näidanud ülemäära suurt pabistamist, samas kerge ärevus oli ikka sees. Selle hooaja alguses on olnud üheks märksõnaks probleemid rattapiduritega – alles Saustinõmme kolmapäevakul vahetasin põlveotsas terve esipiduri õli. Nagu nüüd pühapäeval selgus, siis sai pidur nii „hea“, et support peab olema ketta suhtes ülitäpselt paigas, vastasejuhul ratas ei jookse vabalt ja sellist asja ju ometi ei tohi olla 😊. Natukene timmimist ja sain siiski murest lahti ning olin valmis minema starti.
Stardigrupp oli 1. ja minema sain väga hästi. Kohe alguses, ca 2. km, järve äärest tuleval tõusul olevas vasakkurvist välja kiirendades viskas teadmata põhjusel eest keti maha. Esimese hooga arvasin, et kett pooleks, kuid väntade suunas piiludes nägin, et siiski ketiga kõik korras. Mingil põhjusel üritasin ma edasi vändata – ei tea kas mõistus ei tahtnud omaks võtta, et ketita ülekanne ei toimi või lootsin, et kett läheb iseenesest peale tagasi. Siiski sain kiirelt aru, et pean ise sekkuma ja probleemi eemaldama. Hiljem Garmini graafikut uurides selgus, et suurt peatust polnud, aga kuna pidin siiski korra seisma jääma ja tõusu nn 0 kiiruselt alustama, siis kaotasin oma hea positsiooni ning lisaks läks ka kuhjaga energiat sellele tõusule. Nüüd hakkasin kohe ka kõvasti pingutama, et oma eelnevasse positsiooni tagasi jõuda, aga seda gruppi ma enam kätte ei saanudki - tagantjärgi mõeldes arvan, et too grupp oleks olnud mulle pisut ülejõu. Siiski sõit oli alles alguses ja XXL sõidu lisapaun alles ees. Peagi sain kätte Mihkli (Tamsalu), läksin ka kohe temast mööda, kuid natukese aja pärast mõistsin, et üksi pole mõtet rassida ning võtsin hoo maha ja ootasin natukene seltsilisi järgi. Lisapaunani oli meil oma punt kes tegi päris hästi koostööd. Ühel singlil sattusin Mihkli seljataha sõitma ja peab mainima, et Mihkel oli seal pisut roostes – kuidagi ei tahtnud ta oma 740se lenksuga rajale ära mahtuda. Elus esimest korda tundsin, et olen Mihklist singlil kiirem 😊 Lisapaunal saime ees olevast pundist maha pudenenud pundi kätte ja korraks oli seltskond päris suur. Seda punti vedas Reiska mis pani mul korralikult filmi käima ja korraks juba tundus, et see sõit on tehtud. Sealsed singlid olid päris vinged, samas teisest küljest olid need kombineeritud Holstre-Polli tõusudega mis tegi selle osa mõnusalt raskeks. Tõus mulle see päev istus ja seal tundsin, et olen paljudest kaassõitjatest üle. Küll aga lisapaunalt väljudes sain aru, et tõus tuleb küll kergelt, aga jalast läheb see raskelt välja 😊. Peagi nägin kuidas Reiska seltskond hakkab eest ära liikuma.
Vahepeal oli XXL ja põhisõidu rada kokku saanud. Sattusin seal põhisõidu TOP 10 seltskonda ja seal oli ikka valus andmine. Nägin tagant tulemas ka Meelist koos Mihkliga (Einblau) ja otsustasin nad kiirelt mööda lasta ühes mudamülkas mis asus tõusu all, ise valides parempoolse trajektoori jättes neile vasakpoolse raja. Aga mõlemal pool me 3kesi suutsime sinna takerduda ja saime tõusule minna raske käiguga. Kuna ma esialgu Põhisõidu omadega kaasa ei jaksanud minna, siis tiksusin natukest aega omas tempos. Nüüd hakkasid teed laiemaks minema ja justkui tõusud kadusid, aga õnnetuseks olin ma üksi ja vastu tuul ei teinud olukorda paremaks. Kuna olin vahepeal kosunud, siis otsustasin, et järgmisele järgi tulevale pundile haagin ennast sappa ja see ka õnnestus ning nad vedasid mind kenasti finišini. Kusjuures see aasta tundus lõputõus lihtsam - ei tea kas aastatega on siledamaks sõidetud vms 😊.
Finišis koht 33. ja aeg 3:02 ja kopikaid peale. Ühesõnaga eesmärk jäi täitmata ja päris rahule ei saa jääda. Küll aga jaksasin pingutada ja rattaga sõitmine tuli ka üpriski hästi välja. Protokolli vaadata, siis alla 3h sõit olekski andnud täpselt 30. koha, seega ma suutsin päris reaalselt ajalise ja kohalise suhte enne võistlust välja arvutada 😊 Järgmisel päeval kui tegin peale pisikest kerimist pukis, vaatasin ühte onboard videot eelmise päeva Viljandi XXL lisapaunast ja peab tunnistama, et mitte ükski koht ei tundunud seal tuttav – see oli täiesti uus rada minu jaoks. See näitab seda kui omas tunnelis võistlustel ikka saab sõita.
Stardigrupp oli 1. ja minema sain väga hästi. Kohe alguses, ca 2. km, järve äärest tuleval tõusul olevas vasakkurvist välja kiirendades viskas teadmata põhjusel eest keti maha. Esimese hooga arvasin, et kett pooleks, kuid väntade suunas piiludes nägin, et siiski ketiga kõik korras. Mingil põhjusel üritasin ma edasi vändata – ei tea kas mõistus ei tahtnud omaks võtta, et ketita ülekanne ei toimi või lootsin, et kett läheb iseenesest peale tagasi. Siiski sain kiirelt aru, et pean ise sekkuma ja probleemi eemaldama. Hiljem Garmini graafikut uurides selgus, et suurt peatust polnud, aga kuna pidin siiski korra seisma jääma ja tõusu nn 0 kiiruselt alustama, siis kaotasin oma hea positsiooni ning lisaks läks ka kuhjaga energiat sellele tõusule. Nüüd hakkasin kohe ka kõvasti pingutama, et oma eelnevasse positsiooni tagasi jõuda, aga seda gruppi ma enam kätte ei saanudki - tagantjärgi mõeldes arvan, et too grupp oleks olnud mulle pisut ülejõu. Siiski sõit oli alles alguses ja XXL sõidu lisapaun alles ees. Peagi sain kätte Mihkli (Tamsalu), läksin ka kohe temast mööda, kuid natukese aja pärast mõistsin, et üksi pole mõtet rassida ning võtsin hoo maha ja ootasin natukene seltsilisi järgi. Lisapaunani oli meil oma punt kes tegi päris hästi koostööd. Ühel singlil sattusin Mihkli seljataha sõitma ja peab mainima, et Mihkel oli seal pisut roostes – kuidagi ei tahtnud ta oma 740se lenksuga rajale ära mahtuda. Elus esimest korda tundsin, et olen Mihklist singlil kiirem 😊 Lisapaunal saime ees olevast pundist maha pudenenud pundi kätte ja korraks oli seltskond päris suur. Seda punti vedas Reiska mis pani mul korralikult filmi käima ja korraks juba tundus, et see sõit on tehtud. Sealsed singlid olid päris vinged, samas teisest küljest olid need kombineeritud Holstre-Polli tõusudega mis tegi selle osa mõnusalt raskeks. Tõus mulle see päev istus ja seal tundsin, et olen paljudest kaassõitjatest üle. Küll aga lisapaunalt väljudes sain aru, et tõus tuleb küll kergelt, aga jalast läheb see raskelt välja 😊. Peagi nägin kuidas Reiska seltskond hakkab eest ära liikuma.
Vahepeal oli XXL ja põhisõidu rada kokku saanud. Sattusin seal põhisõidu TOP 10 seltskonda ja seal oli ikka valus andmine. Nägin tagant tulemas ka Meelist koos Mihkliga (Einblau) ja otsustasin nad kiirelt mööda lasta ühes mudamülkas mis asus tõusu all, ise valides parempoolse trajektoori jättes neile vasakpoolse raja. Aga mõlemal pool me 3kesi suutsime sinna takerduda ja saime tõusule minna raske käiguga. Kuna ma esialgu Põhisõidu omadega kaasa ei jaksanud minna, siis tiksusin natukest aega omas tempos. Nüüd hakkasid teed laiemaks minema ja justkui tõusud kadusid, aga õnnetuseks olin ma üksi ja vastu tuul ei teinud olukorda paremaks. Kuna olin vahepeal kosunud, siis otsustasin, et järgmisele järgi tulevale pundile haagin ennast sappa ja see ka õnnestus ning nad vedasid mind kenasti finišini. Kusjuures see aasta tundus lõputõus lihtsam - ei tea kas aastatega on siledamaks sõidetud vms 😊.
Finišis koht 33. ja aeg 3:02 ja kopikaid peale. Ühesõnaga eesmärk jäi täitmata ja päris rahule ei saa jääda. Küll aga jaksasin pingutada ja rattaga sõitmine tuli ka üpriski hästi välja. Protokolli vaadata, siis alla 3h sõit olekski andnud täpselt 30. koha, seega ma suutsin päris reaalselt ajalise ja kohalise suhte enne võistlust välja arvutada 😊 Järgmisel päeval kui tegin peale pisikest kerimist pukis, vaatasin ühte onboard videot eelmise päeva Viljandi XXL lisapaunast ja peab tunnistama, et mitte ükski koht ei tundunud seal tuttav – see oli täiesti uus rada minu jaoks. See näitab seda kui omas tunnelis võistlustel ikka saab sõita.
_large.jpg){kind=link}
Kirjuta esimene kommentaar