Rattaga Eestimaad avastamas.
Mõne nädalatagusel Oandu-Aegviidu matkal Ragnar mainis, et kirjuta ka mõni matkajutt blogisse, nüüd üks matk jälle tehtud ja panin midagi kirja. Erinevalt enamikest klubiliikmetest meeldib mulle rattaga rohkem matkata kui võistelda, ilmselt sellepärast et see tuleb mul paremini välja või siis vastupidi, matkamine tuleb paremini välja sest meeldib rohkem kui võistlemine .
Pigem eelistan matkadel väiksemaid teid ja radu kus autosid vähe. Kunagi ammu mäletan et lugesin kuskilt et mingid tüübid läbisid ühe jutiga RMK 370km Oandu-Ikla matkaraja http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/oandu-ikla-matkatee 23 tunniga (hiljem selgus et mingi punt on veel sõitnud ja 21 tunniga), tundus üsna ulme, sest olin teinud küll väiksemaid matku mille kilometraaž oli päevas veidi üle 100 km jäänud, aga kuskile alateadusesse jäi see asi meelde. Samas tekkis soov see rada läbi teha ning 2014.a suve plaan oli see ära teha. Kuna aega oli, siis alustasin Tallinnast ja koos Tallinn – Oandu otsaga ja väikeste kõrvalpõigetega tuli kokku üks poolik + 2 tervet + üks poolik päev ning kokku 520 km. Matkakäigus püstitasin ka isikliku rekordi kus läbisin päevaga 160 km ehk 100 miili. Matka alustasime kolmekesi, lõpetasin üksinda, sest erinevatel põhjustel olin sõbrad sunnitud poole pealt koju pöörduma.
2015.a kindlaks plaaniks oli läbida vastavatud RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km matkarada http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee . Startisin jälle kodust ning esimese kolme päevaga jõudsin Kavastuni ning sealt Tartusse ja rongiga üheks päevaks koju, ülejärgmine hommik varase rongiga Tartusse ja järgmise kolme päevaga oli rada tehtud. Esimese kolme päeva kilometraažiks kujunes 585 km ja pikimaks päevaks ja isiklikuks päevarekordiks 208 km, teise kolmepäevase tsükli kilometraažiks tuli 422 km ehk kokku nädalaga 1007 km, millest sõidupäevi oli 6 ehk 168 km keskmiselt päevas. Kui keegi oleks kampa löönud, siis ei oleks kindlasti viitsinud nii pikki päevi teha, aga üksi matkates kipuvad päevad alati oluliselt pikemad tulema. Aga kui jätta seltskonna puudumisel asjad üldse tegemata, siis oleks palju toredaid asju elus tegemata jäänud ning eks teiste matkajatega saab ka vahepeal kokku juhtudes suhelda.
2016.a läbisin jällegi Oandu-Ikla raja, seekord koos ühe sõbraga, va parima osa ehk Aegviidu-Oandu, mille tegin üksinda.
2017.a mingeid kindlaid matkaplaane ei teinud. Paar nädalat tagasi kui hakkas mõte puhkusevõtmisest idanema, siis tuli loomulikult selle peale mõtlema hakata. Kuna päevad on juulis pikad ja ööd suhteliselt valged, siis tekkis crazy plaan proovida alustada hommikul varakult Oandust ja vaadata kuhu õhtuks välja jõuan. Kuna raja teises pooles sain arvestada ka saateauto abile ning võimalusele igal hetkel sadulast maha tulla ja ratta autosse visata, siis ostsin rattale ühe väikese raamikoti ja teise joogipudelihoidja et seljakott võimalikult kerge oleks. Et navigeerimisele võimalikult vähe aega kulutada, siis panin ka GPS-i lenksu külge. Tegin excelis väikese eeltöö ning ligikaudse graafiku, kus arvestasin keskmiseks kiiruseks 16 km/h koos peatustega ehk raja läbimise ajaks 23 - 23,5 tundi. Arvasin küll, et reaalselt läheb rohkem, aga no mingi plaani pidi ju koostama . Ette oli nähtud söögi-joogipeatused Aegviidu ja Lelle poodide ees vastavalt siis umbes 75-ndal ja 175-ndal km-l, saateautoga söögi-joogipaus Suure-Jaani – Vändra maantee ületusel ca 235-ndal km-l ja poepeatus Kilingi-Nõmmel 315 km-l kui ma sinna loomulikult jõuan. Kellaajaliselt tundus parim aeg Oandust startimiseks selle graafiku järgi vahemikus 4:30 kuni 7:00, seda seetõttu et Aegviitu jõuaks poe avamise ajal kell 9:00 või Lellesse jõuaks enne poe sulgemist kell 19:00. Laupäeva hommikul kell umbes 4:57 startisingi Oandust, sooja oli umbes 7 kraadi ning tundsin puudust autosse ununenud kinnastest. Varahommikuse sõidu plussiks oli see, et palju loomi oli liikvel, esimese kahe tunniga nägin, kitse, põtra, jänest ja rebast. Esimest matkajat nägin veidi enne Aegviidut kui üks tüdruk telki raja ääres kokku pani, ülejäänud kohtades oli küll telke, aga keegi ei tahtnud vist väga vara telgist suhteliselt külma õhu kätte välja tulla. Aegviitu jõudsin veidi peale 9-t, poest ostsin süüa ja juua et joogipudelitest kuni Lelleni midagi võtta oleks ning peale umbes pooletunnist peatust asusin taaskord väntama, graafikujärgselt pidin jõudma Lellesse 16:30. Kuna ilm oli soosiv ehk nõrk tuul poolviltu tagant ning rada kuiv, siis kulusid kilomeetrid päris ruttu ning Lellesse jõudsin juba enne 14:30-t. Umbes pooletunnine paus poeskäigule ja söömisele ning kell 15:00 jätkasin sõitu, läbitud oli juba 175 km. Graafikujärgselt pidin Suure-Jaani-Vändra maantee ületama 19:45. Teadsin varasemast et valdavalt on tee lihtne, kuid Kurgjalt algav Sakala tee on umbes nagu Saku100 sõit 12km ulatuses. Sõit läks kiirelt, ainult Sakala teel võtsin väga rahulikult et oleks veel peale seda tahtmist ja jaksu edasi sõita. Nägin mitmeid jalgsimatkajaid, ühtedega kes samas suunas liikusid ajasin ka mõned minutid juttu, tüdrututel oli seitsmes päev Oandust, kui kuulsid et ma startisin varahommikul Oandust, siis pööritasid veidi silmi ja arvasid et nii olen homme õhtul Iklas. Ütlesin et plaanin täna jõuda, siis nad ei osanud midagi kosta, ajasime veel veidi matkajuttu ja jätkasin sõitu. Umbes 18:10 olin kokkulepitud kohas, väike söömine ja joogipudelite täitmine ning umbes 18:45 jätkasin, selleks ajaks oli 235 km täis ehk isiklik päevarekord oli ületatud ning ka ajagraafikust olin mehiselt ees. Kuna jalad olid enam-vähem ok ja tagumik ka tänu geelist sadulakattele ja Sudocremile (beebidele tagumikule määritav kreem teeb minu kogemuse põhjal pikkadel sõitudel sarnaselt geelist sadulakattele elu oluliselt lihtsamaks ja selle kasutamist ei pea üldse häbenema ), siis arvasin et Kilingi-Nõmmele jõuan välja küll, sinna oli veel 80 km ja graafikujärgselt pidin sinna jõudma kell 0:45. Kuna tee läks kiirelt, siis kalkuleerisin et joogivarudega peaks Iklani peaaegu välja vedama ja võib-olla ei hakka Kilingi-Nõmmes tanklapoodi minema, sest see jäi matkatrassist kilomeeter või paar kõrvale. Sellega oleks oma pooltundi valget aega rohkem saanud sõiduks kasutada. Mingil hetkel hakkas tunduma et võib-olla jõuan isegi napilt enne 22:00 Kilingi-Nõmmele, aga hästi ei uskunud. Siis jõuaks ikkagi trassile jäävast poest kiirelt läbi hüpata ja pool liitrit jooki igaks juhuks juurde võtta. Jõudsingi Kilingi-Nõmmele 21:55 ning sain poes käidud. Selleks ajaks oli sõidetud umbes 315 km ning lõpuni veel 60 km. Sel hetkel hakkasin esimest korda mõtlema, et jõuangi vist lõpuni. Startisin Kilingi-Nõmmelt 22:15. Umbes 10 km peale Kilingi-Nõmmet tundsin esimest korda, et üleüldine kehaline väsimus hakkab peale tulema ning ka ilm hakkas pimenema. Samas oli teada et enam ühtegi metsasinglit ei tule ning pool maad edasisest on asfalt, jätkasin rahulikult Ikla poole veeremist ning lülitasin rattal ka tuled sisse. Nii jätkasin teekonda, vahepeal väsimust rohkem ja vahepeal vähem tundes, samas teadsin et nüüd saab ainult tehnika altvedamine lõppu jõudmist takistada. Kell 00:15 paiku jõudsingi 17 km pikkusele finišisirgele ehk vanale Pärnu-Riia maanteele. Veidi aja pärast möödusin Kablist, kus Tuberkuloited parasjagu kontserti andis. Kuna ei tahtnud kõige tolmusema ja higisema kontserdikülastaja tiitlit saada, siis jätkasin teekonda peatumata ning üsna täpselt kell 1:00 jõudsingi Iklasse Eesti-Läti piiril kus rada lõpeb. Viimastel kilomeetritel hakkas ka uni veidi peale tulema mida varem pole rattasadulas kogenud aga õnneks mitte nii palju et oleks magama jäämise oht tekkinud.
Statistikat: Endomondo järgi tuli koguajaks 20h03min, kompuutri järgi puhast sõiduaega 17h40min, 375,4 km ja keskmine kiirus 21,25 km/h. Seega mitu tundi planeeritust kiiremini. Päris 100% hooga ei sõitnud kuna eesmärk oli lõpetada mitte mingit aega sõita ja praegu tänu sellele olek igati ok. Kerge väsimus küll on ja selg, jalad ning peopesad annavad loomulikult veidi tunda. Usun et kui näiteks Pets ja Raido selle ette võtaksid, siis kütavad saateauto olemasolul ja soodsa tuule- ja rajaoludega selle mitu tundi kiiremini läbi ja ei peaks rattale isegi tulesid külge panema, aga matkana ja külapoodide (näiteks õlle)peatustega on ta muidugi mõnusam.
Kui kellelgi mõnikord matkaplaan peas idanemas ning seltskonda otsib, siis võib teada anda ja võimaluse korral ühinen, ilmselt lähima kahe nädala jooksul teen ise ka veel mingi matka ja võib-olla ka mõnel nädalavahetusel, kindlasti lühemate pigem alla 100 km päevateekondadega, aga see on veel täpselt välja mõtlemata
Mõne nädalatagusel Oandu-Aegviidu matkal Ragnar mainis, et kirjuta ka mõni matkajutt blogisse, nüüd üks matk jälle tehtud ja panin midagi kirja. Erinevalt enamikest klubiliikmetest meeldib mulle rattaga rohkem matkata kui võistelda, ilmselt sellepärast et see tuleb mul paremini välja või siis vastupidi, matkamine tuleb paremini välja sest meeldib rohkem kui võistlemine .
Pigem eelistan matkadel väiksemaid teid ja radu kus autosid vähe. Kunagi ammu mäletan et lugesin kuskilt et mingid tüübid läbisid ühe jutiga RMK 370km Oandu-Ikla matkaraja http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/oandu-ikla-matkatee 23 tunniga (hiljem selgus et mingi punt on veel sõitnud ja 21 tunniga), tundus üsna ulme, sest olin teinud küll väiksemaid matku mille kilometraaž oli päevas veidi üle 100 km jäänud, aga kuskile alateadusesse jäi see asi meelde. Samas tekkis soov see rada läbi teha ning 2014.a suve plaan oli see ära teha. Kuna aega oli, siis alustasin Tallinnast ja koos Tallinn – Oandu otsaga ja väikeste kõrvalpõigetega tuli kokku üks poolik + 2 tervet + üks poolik päev ning kokku 520 km. Matkakäigus püstitasin ka isikliku rekordi kus läbisin päevaga 160 km ehk 100 miili. Matka alustasime kolmekesi, lõpetasin üksinda, sest erinevatel põhjustel olin sõbrad sunnitud poole pealt koju pöörduma.
2015.a kindlaks plaaniks oli läbida vastavatud RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km matkarada http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee . Startisin jälle kodust ning esimese kolme päevaga jõudsin Kavastuni ning sealt Tartusse ja rongiga üheks päevaks koju, ülejärgmine hommik varase rongiga Tartusse ja järgmise kolme päevaga oli rada tehtud. Esimese kolme päeva kilometraažiks kujunes 585 km ja pikimaks päevaks ja isiklikuks päevarekordiks 208 km, teise kolmepäevase tsükli kilometraažiks tuli 422 km ehk kokku nädalaga 1007 km, millest sõidupäevi oli 6 ehk 168 km keskmiselt päevas. Kui keegi oleks kampa löönud, siis ei oleks kindlasti viitsinud nii pikki päevi teha, aga üksi matkates kipuvad päevad alati oluliselt pikemad tulema. Aga kui jätta seltskonna puudumisel asjad üldse tegemata, siis oleks palju toredaid asju elus tegemata jäänud ning eks teiste matkajatega saab ka vahepeal kokku juhtudes suhelda.
2016.a läbisin jällegi Oandu-Ikla raja, seekord koos ühe sõbraga, va parima osa ehk Aegviidu-Oandu, mille tegin üksinda.
2017.a mingeid kindlaid matkaplaane ei teinud. Paar nädalat tagasi kui hakkas mõte puhkusevõtmisest idanema, siis tuli loomulikult selle peale mõtlema hakata. Kuna päevad on juulis pikad ja ööd suhteliselt valged, siis tekkis crazy plaan proovida alustada hommikul varakult Oandust ja vaadata kuhu õhtuks välja jõuan. Kuna raja teises pooles sain arvestada ka saateauto abile ning võimalusele igal hetkel sadulast maha tulla ja ratta autosse visata, siis ostsin rattale ühe väikese raamikoti ja teise joogipudelihoidja et seljakott võimalikult kerge oleks. Et navigeerimisele võimalikult vähe aega kulutada, siis panin ka GPS-i lenksu külge. Tegin excelis väikese eeltöö ning ligikaudse graafiku, kus arvestasin keskmiseks kiiruseks 16 km/h koos peatustega ehk raja läbimise ajaks 23 - 23,5 tundi. Arvasin küll, et reaalselt läheb rohkem, aga no mingi plaani pidi ju koostama . Ette oli nähtud söögi-joogipeatused Aegviidu ja Lelle poodide ees vastavalt siis umbes 75-ndal ja 175-ndal km-l, saateautoga söögi-joogipaus Suure-Jaani – Vändra maantee ületusel ca 235-ndal km-l ja poepeatus Kilingi-Nõmmel 315 km-l kui ma sinna loomulikult jõuan. Kellaajaliselt tundus parim aeg Oandust startimiseks selle graafiku järgi vahemikus 4:30 kuni 7:00, seda seetõttu et Aegviitu jõuaks poe avamise ajal kell 9:00 või Lellesse jõuaks enne poe sulgemist kell 19:00. Laupäeva hommikul kell umbes 4:57 startisingi Oandust, sooja oli umbes 7 kraadi ning tundsin puudust autosse ununenud kinnastest. Varahommikuse sõidu plussiks oli see, et palju loomi oli liikvel, esimese kahe tunniga nägin, kitse, põtra, jänest ja rebast. Esimest matkajat nägin veidi enne Aegviidut kui üks tüdruk telki raja ääres kokku pani, ülejäänud kohtades oli küll telke, aga keegi ei tahtnud vist väga vara telgist suhteliselt külma õhu kätte välja tulla. Aegviitu jõudsin veidi peale 9-t, poest ostsin süüa ja juua et joogipudelitest kuni Lelleni midagi võtta oleks ning peale umbes pooletunnist peatust asusin taaskord väntama, graafikujärgselt pidin jõudma Lellesse 16:30. Kuna ilm oli soosiv ehk nõrk tuul poolviltu tagant ning rada kuiv, siis kulusid kilomeetrid päris ruttu ning Lellesse jõudsin juba enne 14:30-t. Umbes pooletunnine paus poeskäigule ja söömisele ning kell 15:00 jätkasin sõitu, läbitud oli juba 175 km. Graafikujärgselt pidin Suure-Jaani-Vändra maantee ületama 19:45. Teadsin varasemast et valdavalt on tee lihtne, kuid Kurgjalt algav Sakala tee on umbes nagu Saku100 sõit 12km ulatuses. Sõit läks kiirelt, ainult Sakala teel võtsin väga rahulikult et oleks veel peale seda tahtmist ja jaksu edasi sõita. Nägin mitmeid jalgsimatkajaid, ühtedega kes samas suunas liikusid ajasin ka mõned minutid juttu, tüdrututel oli seitsmes päev Oandust, kui kuulsid et ma startisin varahommikul Oandust, siis pööritasid veidi silmi ja arvasid et nii olen homme õhtul Iklas. Ütlesin et plaanin täna jõuda, siis nad ei osanud midagi kosta, ajasime veel veidi matkajuttu ja jätkasin sõitu. Umbes 18:10 olin kokkulepitud kohas, väike söömine ja joogipudelite täitmine ning umbes 18:45 jätkasin, selleks ajaks oli 235 km täis ehk isiklik päevarekord oli ületatud ning ka ajagraafikust olin mehiselt ees. Kuna jalad olid enam-vähem ok ja tagumik ka tänu geelist sadulakattele ja Sudocremile (beebidele tagumikule määritav kreem teeb minu kogemuse põhjal pikkadel sõitudel sarnaselt geelist sadulakattele elu oluliselt lihtsamaks ja selle kasutamist ei pea üldse häbenema ), siis arvasin et Kilingi-Nõmmele jõuan välja küll, sinna oli veel 80 km ja graafikujärgselt pidin sinna jõudma kell 0:45. Kuna tee läks kiirelt, siis kalkuleerisin et joogivarudega peaks Iklani peaaegu välja vedama ja võib-olla ei hakka Kilingi-Nõmmes tanklapoodi minema, sest see jäi matkatrassist kilomeeter või paar kõrvale. Sellega oleks oma pooltundi valget aega rohkem saanud sõiduks kasutada. Mingil hetkel hakkas tunduma et võib-olla jõuan isegi napilt enne 22:00 Kilingi-Nõmmele, aga hästi ei uskunud. Siis jõuaks ikkagi trassile jäävast poest kiirelt läbi hüpata ja pool liitrit jooki igaks juhuks juurde võtta. Jõudsingi Kilingi-Nõmmele 21:55 ning sain poes käidud. Selleks ajaks oli sõidetud umbes 315 km ning lõpuni veel 60 km. Sel hetkel hakkasin esimest korda mõtlema, et jõuangi vist lõpuni. Startisin Kilingi-Nõmmelt 22:15. Umbes 10 km peale Kilingi-Nõmmet tundsin esimest korda, et üleüldine kehaline väsimus hakkab peale tulema ning ka ilm hakkas pimenema. Samas oli teada et enam ühtegi metsasinglit ei tule ning pool maad edasisest on asfalt, jätkasin rahulikult Ikla poole veeremist ning lülitasin rattal ka tuled sisse. Nii jätkasin teekonda, vahepeal väsimust rohkem ja vahepeal vähem tundes, samas teadsin et nüüd saab ainult tehnika altvedamine lõppu jõudmist takistada. Kell 00:15 paiku jõudsingi 17 km pikkusele finišisirgele ehk vanale Pärnu-Riia maanteele. Veidi aja pärast möödusin Kablist, kus Tuberkuloited parasjagu kontserti andis. Kuna ei tahtnud kõige tolmusema ja higisema kontserdikülastaja tiitlit saada, siis jätkasin teekonda peatumata ning üsna täpselt kell 1:00 jõudsingi Iklasse Eesti-Läti piiril kus rada lõpeb. Viimastel kilomeetritel hakkas ka uni veidi peale tulema mida varem pole rattasadulas kogenud aga õnneks mitte nii palju et oleks magama jäämise oht tekkinud.
Statistikat: Endomondo järgi tuli koguajaks 20h03min, kompuutri järgi puhast sõiduaega 17h40min, 375,4 km ja keskmine kiirus 21,25 km/h. Seega mitu tundi planeeritust kiiremini. Päris 100% hooga ei sõitnud kuna eesmärk oli lõpetada mitte mingit aega sõita ja praegu tänu sellele olek igati ok. Kerge väsimus küll on ja selg, jalad ning peopesad annavad loomulikult veidi tunda. Usun et kui näiteks Pets ja Raido selle ette võtaksid, siis kütavad saateauto olemasolul ja soodsa tuule- ja rajaoludega selle mitu tundi kiiremini läbi ja ei peaks rattale isegi tulesid külge panema, aga matkana ja külapoodide (näiteks õlle)peatustega on ta muidugi mõnusam.
Kui kellelgi mõnikord matkaplaan peas idanemas ning seltskonda otsib, siis võib teada anda ja võimaluse korral ühinen, ilmselt lähima kahe nädala jooksul teen ise ka veel mingi matka ja võib-olla ka mõnel nädalavahetusel, kindlasti lühemate pigem alla 100 km päevateekondadega, aga see on veel täpselt välja mõtlemata
Kirjuta esimene kommentaar