Elvasse läksime terve perega juba reedel kuna laupäeval oli Kriteeriumi EMV etapp ja plaanis oli nii minul kui mõlemal poisil osa võtta.

Poiste sõidud olid siis hommiku ja lõunapaiku, minu oma( kõik seeniorid ja sport ) oli 16 paiku.

Eelmisel õhtul selgus et väikse kuti võistlusjooksude tubular rehv oli lepingu lõpetanud ja loomulikult tema treeningjooksu olin koju unustanud.

Proovisin seal vahu ja õhuga asja lappida aga kinni ei saanud.

Hommikul õnneks CFC klubi treener tõstis kasseti kiirelt teise jooksu peale ja sellega sai see probleem korda.

Elva rada on siis tänaseks ainuke huvitava profiiliga kriteerium veel, ülejäänud on lihtsalt mõttetud flati ringid. Seal ikka on päris normaalne tõus sees

ja iga ring seda kütta on omajagu "mõnus".

Väikse kuti start läks kõik kenasti aga kui esimesest korda tüübid mäest üles tulid siis ta oli suht taga, punt oli muidugi täitsa laiali.

Suur poiss käis poole mäepeal teda filmimas ja sai päris koleda kukkumise kaamerasse, ilmselt olete osad juba seda fb-s näinud liikumas.

Mägi oli kahe osaline ja poole pealt keerab paremale. Poiss oli 3 possal ja tõusis just püsti kurvis, et tallama hakata ja eesolev kutt keeras koos tema

esirattaga lihtsalt üle liini. Kukkumine oli nii korralik, et häälega oli videot suht rõve vaadata, jõhkra pauguga käis kiiver vastu maad. Finisis selgus, et kiiver

oli 2 kohast seest puru, umbes 10cm praod sees. Kutt muidugi alla ei andnud ja pani edasi, mis siis et kõik juba põhimõtteliselt mööda kimasid.

Teisel ringil kuulsin, et tüübil pidur käib jõhkralt vastu jooksu, esimene jooks oli kukkumisest kinni kiilunud omajagu. Karjusin küll vennale, et tõsta piduri

peal olevat nuppu jne aga ta ütles finisis et ta ei kuulnud midagi. Ilmselt oli väike shokk ja suht punases ka veel. Viimasena ta ei lõpetanud aga pettumus oli suur.

Teine kutt pani ka taktikaliselt sõiduga puusse veits ja seal endale tulemust ei tulnud, sai võistkonnakaaslast aidata viimased ringid sealt vähemalt toodi 2 koht klubile ära.

Paar sõna siis oma sõidu kohta ka äkki :-)

Sõit oli siis 12 ringi ja 2km ringi kohta. Mingeid ootusi otseselt polnud kuna meie stardis olid ikka eesti mõistes profid joonel. Nimesid ei nimeta aga eelnevatel aastatel on mehed eliidis sõitnud.

Põhiplaan oli see, et esimene ots meid kätte ei saaks ja saaks sõidu ikka lõpuni tulla. Stardist sain normaalselt minema aga esimese ringi mäel tõmmati ikka grupp täitsa puruks ära.

Jäin põhimõtteliselt üksinda mingiks ajaks. Ees paistis CFC-st Alar Nigul ja tõmbasin talle järgi, et kahekesi edasi panna. Umbes ringi saime sõita kui tagant tuli veel 2 meest punti.

Paari ringi jooksul tulid eest veel selg ees vastu Jaanus Lingkreim ja Ragnar Tarmu. Selle 6-se pundiga sai siis mindud. Päris punases keegi ei tallanud aga mõistliku tempot hoidsime peal.

Mäest üles minnes mul eriti probleemi ei olnud, sirgel olid jälle paar teist meest pigem tervamad.

Mõned ringid ennem lõppu karjus naine et liidrid on minuti jagu selja taga. Ja 3 ringi ennem lõppu hakkas liidrite eest auto paistma. Siis hakkas küll hirm, et sellises tempos lõpuni ei jõua.

Keerasime siis korralikult peale, mäest tallasin ise hooga pundi ees üles. Ja viimasele ringile jõudsime umbes 300m ennem autot, esiotsa tempo oli mõnevõrra aeglasemaks läinud

ja meil jälle juurde keeratud. Korra oli arusaamatus veel pundis ennem viimast mäge, et kas ikka on viimane ring või mitte ja Lingkreimi närv ei pidanud vastu, hakkas mögisema korralikult.

Ma läksin jälle omakorda tema peale närvi ja poole mäe peal panin litaka ja otsustasin pundist minema tõmmata. Tarmu istus kohe saba peale. 200m ennem lõppu sain aru, et olin Tarmu ilusti

lõpuks lahti vedanud ja ennem joont tuhises veel Lingkreim ka mööda. Mitte, et seal suurt vahet oleks olnud mitmendana üle tuled aga oma lollus ikkagi jäi kripeldama, lasin kogenud vennal

ennast ära töödelda.

 

Filter-

Kuna jalg oli ikka suht plätu eelmisest päevast siis nagu arvata oli polnud pühapäev eriliselt terav päev. Terve sõidu istusin eesotsas küll aga erilist töömeest minust polnud.

Püüdsin lihtsalt minekutega kaasa minna ja paaril korral sai ka ise proovitud aga kokkuvõttes oli ikka pundifinis. Finis oli siis kergelt ülesmäge ja seal oli eriliselt tähtis eesotsas olla.

Sellega veidi munasin ära, ei jõudnud possale õigeks ajaks. Alusatsin lõpu tegemist küll suht hilja ka, et ära ei kustuks aga jõudu jalas polnud. 10 koha imesin kuidagi välja ja M35 sain teise koha kätte.

Enam-vähem isegi kokkuvõttes.

Rõõmu valmistas see, et eelmisel päeval korraliku paugu pannud väike kutt sai 2 koha oma sõidus. Suurem poiss oli 5.    

Järgmiste sõitudeni!