Ühel ilusal päeval oli Estonian Cup avastart. 
Pidi magu rattavõistlus olema, kuid tundus rohkem suusamaratoni moodi ilm. Tegelikult kui aus olla, siis ainus ilus asi oli teadmine, et teen seda tiimi nimel. Kohale jõudes tegin 0 soojendust, sest soojendus toimus tiimibussis ja nii ma otse starti läksin kõige soojemate riietega. Ja kui alguses tunduski, et läksin riietega liiale, siis tegelikult peale 20km läbimist sain aru, et kõik mis seljas see on edaspidiseks päevaks vajalik. Ausalt öeldes megaraske oli külmaga võidelda ja näpud nii kanged, et alati käike ei saanudki vahetada, söömiseks tuli peatus teha, sest geeli sõites taskust kätte ei saanud ja jooki kulus vaid 300ml sõidu jooksul. Viimase km oleks vabalt võinud suuskadega sõita, aga kurjam neid polnud kaasas:-) Kohale jõudes oli ka finiš kadunud, matid lumevaiba alla mattunud. Aga mõistvad tiimikaaslased Lill ja Junga olid kohal, kes mind bussis soojendasid, niikaua kui vaja oli ja suutsin oma autovõtmed taskust kätte saada. Lõpetuseks aitasin mudast enda quattroga välja teisi ja sain ka ise autoga mudas liugu lasta. 
Emotsiooni äärmusest uskumatu kui see ka pole, elu parim üldarvestuse koht Estonian Cupil.
Nüüd on minust ainult laip peale sauna.
Respekt kõigile RedBike Team kaaslastele ja teistele, kes täna end joonele ajasid.
Hedvi